Kooli ajalugu alates aastast 1827

Esimene koolimaja – Vainu talu saun, mis oli lükanduksega ja aknaklaasi asemel seapõis. Kuna puudusid kirjutamisvahendid, tõsteti sauna uks eest ja pandi kaldu uksepakule, raputati uksele tuhka. Õpetaja kirjutas näpuga tuhale tähed ette ja lapsed tegid tähti järele kodust kaasa võetud väikestes liivakastides.
Õpetajad:

  • Päinurme Hans, kes oskas ainult lugeda.
  • Seebi Aadu (Ado Gradenzelt), kes oli varem olnud Laupa mõisas seebikeetjaks, oskas nii lugeda kui kirjutada.
  • Mart Ehrberg ( 1866-1873) õpetas lastele laule viiuli saatel.
  • Kaarel Türk (1874-1879) alustas õpetajatööd 16-aastasena. Hiljem omandas õpetajakutse.
  • Hans Rebase (1879-1925) ettevõtmisel ehitati uus koolimaja.
Koolis oli kaks suurt klassituba, magamistoad, sahver. Koolimaja juurde rajati õpilaste abiga suur õunaaed, kus lastele õpetati ka õunapuude pookimist. Aed oli üks kaunimaid Viljandi kreisis.
Hans Rebane asutas karskusseltsi “Tugevus”, oli Eesti Aleksandrikooli annetuste koguja, Põltsamaa Põllumeeste Seltsi juhatuse liige. Tema organiseerimisel asutati Imaverre Eesti esimene Ühispiimatalitus. Kahjuks hävis tulekahjus uus ehitatud koolimaja ning kool asus taas Rabussaares kuni aastani 1920, mil Imavere, Taadikvere ja Kiigevere külakoolid viidi Imavere härrastemajja.

Viimased uudised

13.09 Tuletõrjeolümpia