Sündmused 2014/15

Imavere põhikooli õpilased võistlustel 4

29. aprillil toimus Paides Val­limäel koolinoorte murdmaa­jooksu MV. TD 500m: Maris Taul 11., Liis Järve 31., Lisete Palmi 36.; PD 500m: Kristjan Martsepp 17., Aksel Nõmmik 25.; TC 500m: Sandra Mikk 25., Eliise Voitka 40.; PC 500m: Janek Martsepp 22.; TB 500m: Anna Jürissaar 17.; PB 1000m: Marol Luhamaa 23., Janar Järmut 26.

7. mail osalesid Imavere põhikooli õpilased Heatege­vuslikul teatejooksul. Teate­jooksu joosti koosseisus: Kad­ri Jürissaar, Haldi Välimäe, Sirle Kiik, Anna Jürissaar, Sal­via Evely Goldin, Marol Luha­maa, Doris Pärnjõe, Marjette Siilak, Liilia Järmut.

15. mail toimus Paides Järvamaa koolide algklassi­de murdmaa teatejooksu KV. Imavere põhikooli võistkond osales maakoolide arvestu­ses. Kokku oli 5 võistkonda: 1. Laupa põhikool 2. Retla kool 3. Imavere põhikool (võistkonna koosseis: Inger­mai Rohtsalu, Marko Moo­rits, Leida Riin Loog, Tristan Saar, Kersti Sellik, Kristjan Martsepp, Maris Taul, Martin Roomet Sammelselg, Sand­ra Mikk, Janek Martsepp) 4. Paide valla lasteaed-kool 5. Rocca al Mare Vodja õppe­keskus.

18. mail toimus Imavere põhikooli spordipäev. Spor­dipäeval osales terve kool. Päev algas spordialase mälu­mänguga. Mälumängu parim meeskond oli koosseisus: Lii­lia Järmut, Ragnar Põldpüü, Engo Väli, Kalle Kotter, Anna­bel Okas, Marge Pärl, Indrek Tamm, Sandra Mikk, Gerly Rännik, Martin Roomet Sam­melselg, Sander Soo, Simo Erberg, Grete-Liis Männiste, Elina Anvelt, Janelle-Marie Sild, Martin Paul Moorits, Sander Sivkov. Spordipäeva teine osa oli kergejõustiku 4-võistlus mitmevõistluse põ­himõttel (60m, kaugushüpe, pallivise, kuulitõuge 6.-9.kl). Mitmevõistluse parimad olid: 1 T Aureelia Kasar, 1 P Sander Sivkov, 2-3T Leida Riin Loog, 2-3P Andrey Melnikov, 4-5T Marlen Kaik, 4-5P Karl Ilmar Loog, 6-7T Anna Jürissaar, 6-7P Marol Luhamaa, 8-9T Haldi Välimäe, 8-9P Lauri Reinpõld.

19. mail toimusid Türil Järvamaa koolide MV ker­gejõustikus. TC: 60m Salvia Evely Goldin 18. (9,7), Sigrid Kiik 26. (10,2), Sandra Mikk 28. (10,6), Eliise Voitka 29. (10,8), Jaanika Schasmin 30. (11,4); kaugushüpe Salvia Evely Goldin 12. (3,85), Gerly Rännik 26. (3,20), Jaanika Sc­hasmin 28. (2,62), Age Kööp 29. (2,42); kõrgushüpe Sand­ra Mikk 12.-15. (1,05), Eliise Voitka 12.-15. (1,05); kuuli­tõuge Salvia Eveli Goldin II (9,49); pallivise Sandra Mikk 9. (31,40), Salvia Evely Goldin 10. (30,35), Eliise Voitka 13. (27,75), Age Kööp 17. (26,16), Jaanika Schasmin 20. (21,96). PC: 60m Janek Martsepp 19. (9,6), Karl Ilmar Loog 20. (9,8); 1000m Janek Martsepp 11. (4.01,1); kaugushüpe Karl Ilmar Loog 19. (3,80), Janek Martsepp 24. (3,64); pallivise Janek Martsepp 25. (32,93), Karl Ilmar Loog 27. (30,75); TB: 100m Anna Jürissaar III (14,6), kaugushüpe Anna Jürissaar 13. (3,80), Mar­git Kiik 24. (3,03), Annabel Okas 26. (2,92); kuulitõu­ge Anna Jürissaar 6. (8,26); PB: 100m Marol Luhamaa 18. (13,9), Kalle Kotter 20. (15,1); 1500m Marol Luha­maa 7. (5.59,0), Janar Järmut 8. (6,13,8); kuulitõuge Marol Luhamaa 5. (9,57); TA: 100m Liilia Järmut 5. (14,9); 800m Liilia Järmut I (2.56,1); kau­gushüpe Liilia Järmut 10. (3,85); PA: 100m Lauri Rein­põld 8. (12,3); kaugushüpe Lauri Reinpõld II (5,77); kõrgushüpe Lauri Reinpõld II (1,55).


SK IMAVERE

........................................................................................................................................................................................................................

Mai-juuni Imavere koolis

Kooliaasta on nüüdseks juba lõppenud. Mis on väga hea, sest kõik lapsed peavad ka – klassikuid tsiteerides - puhata ja mängida saama, et sügisel uue hooga alata. Siin­kohal siis väike meenutus, mida veel aasta lõpus kõik ära tehti.

Kooli kevadkontsert toi­mus selle aasta 11. mai õhtul traditsioonilise järjekindlu­sega. Nagu alati, nii oli seegi kontsert pühendatud ema­depäevale. Nagu alati oli ka sellel kontserdil oma teema ja kuna tegu on muusika-aastaga, sai pealkirjaks (oh üllatust) „Helisev muusika“. Kõik esinejad olid muidu­gi väga tublid, aga erakord­seks tegi selle kontserdi laste esmakordne ülesastumine instrumentaalmuusika alal-aprilli keskel tööd alustanud muusikastuudio õpilastele oli see esimene esinemine publiku ees. Nagu nii mõnigi pärast tunnistas - võttis ikka põlve värisema küll. Publik oli aga meie poolt ja tervitas iga etteastet sooja aplausiga. Ning suur tänu ka kohviku „Näksi muru“ töökale kollek­tiivile!

Kohe järgmisel päeval 12. mail sõitis 9. klass oma lõpuekskursioonile Riiga, kus veedeti kolm meeleolu­kat päeva. Kuna ööbimiskoht asus Riia vanalinnas, olid kõik vaatamisväärsused käe-jala juures ning kes vähegi liikuda viitsis ei pidanud küll igavust tundma. Muidugi on kolm päeva terve linna avas­tamiseks häbiväärselt vähe... aga mingi maigu asjast ikka sai.

Loomulikult toimusid maikuus ka erinevad spor­disündmused, sealhulgas ka kooli spordipäev, osa­leti erinevatel konkurssi­del, toimusid tasemetööd ja väljasõidud, 6. klass käis KEAT- laagris, vanapabe­rikampaaniast tehti kokku­võtteid ... kui seda siin ük­sikasjalikult lahti kirjutama hakata, oleks käesolev ajaleht mitmeid lehekülgi paksem.

Külalised käisid meil ka- 7. mail külastas meid Toomas Pranstibel, kes näitas lastele erinevaid roomajaid ning ju­tustas neist põhjalikult, sügi­sel külastab ta meid taas ning siis võtab ta kaasa oma ämb­likud. 21. mail toimus põnev kontsert, külas olid Ruslan Trochykskyi ja Juhan Suitsu. Eriti tekitas publikus elevust Ukraina ringmäng „Maki“ („Moonid“). Väärib siinko­hal ka ära märkimist, et mit­te kooliõpilastest koosnev publik leiab järjest enam tee kooli poolt korraldatavatele ettevõtmistele. Ja see on väga tore. Tulge julgesti!

26. mail kõlas viimane koolikell 9. klassi õpilastele. Päeva alustas 9. klass ise, kes kõigepealt äratas kooli (ja ar­vatavasti pool küla takkapih­ta). Viidi läbi virgutusvõim­lemine ning istutati puu. Kaheksas klass korraldas lõpetajatele väga meeleolu­ka aktuse ning päev lõppes tutijooksu ja traditsioonilise veesõjaga.

28. mail viibisime terve kooliga pealinnas ekskur­seerimas- käisime kohvikus ja loomaaias. Kohvik asus Energia Avastuskeskuses ja seal jätkus vaatamist küllaga. 30. mail käisid kooli tantsi­jad- lauljad Järvamaa laulu-ja tantsupeol. Oli tore pidu.

Kooliaasta lõppes 1.-8. klassi jaoks 3. juunil, jaga­ti tänusõnu ja tunnistusi. 9. klass pidi vastu pidama 13. kuupäevani... aga tänaseks on seegi tärmin läbi saanud ja uus lend pesast väljas. Jõudu neile edaspidiseks ja kõigile toredat suve!

Kuna üks pilt ütleb roh­kem kui tuhat sõna, siis vaa­dake pilte meie tegemistest kooli kodulehelt www.ima­verepk.ee. Sel aastal on üles laetud 54 uut albumit! Kuna kooliaasta ise kestab 35 näda­lat, siis see juba ütleb midagi, kas pole?

Uute kohtumisteni!


õp Krista Tiitmaa

........................................................................................................................................................................................................................

Säästvat arengut toetav haridus

27. aprillil oli Imavere koolis Veepäev, mille viisid läbi Tartu Keskkonnahariduse Keskuse juhendajad.  Õpilased olid jaotatud nelja programmi. „Uurime ja avastame. Meri“ – osalesid 1. ja 2. klassi õpilased. Selles töötoas kasutati õppimiseks kõiki meeli. Läänemerd avastati uurides, läbi mängu ja äraarvamise. Selgemaks sai, milline seos merega on räimel ja milline marmelaadil.  3.-5. klasside õpilased uurisid Eistvere järve vee-elustikku. Õnneks oli ilm ilus ja hea oli toimetada. Programmis „Sina ja mina asjade maailmas“ keskendusid 6.-9. klasside õpilased tarbimise-teemale. Tegevused toimusid Rohelise Draama meetodil läbi mängude, etteastete ja rühmatöö. „Läänemere programmis“ osalesid 5.-9. klasside õpilased.  Lahendati ülesandeid ja tehti praktilisi töid. Külmutatud kalad sulatati üles ja uuriti nii luubi kui määraja abil, kellega on tegu. Fotosid kooli kodulehel on tore vaadata - õpilased on nii pühendunud ja koostöised!  Veepäeval ei olnud õpilasel võimalust jääda passiivseks kõrvalvaatajaks. Oluline on õppida märkama, asjade üle mõelda ja arutleda, õppida kaaslast kuulama ja ennast väljendama, koostööd teha. Selles ongi säästva arengu võti minu arvates.

28. mai hommikul sõitsime terve kooliperega kahe suure bussiga Tallinna ekskursioonile.  Päeva esimese poole olime Energia Avastuskeskuses (Linnahalli lähedal). Kolmel korrusel on uurimist ja katsetamist ning iga eksponaadi juures on juhised, mida lugedes saab asjadest veelgi paremini aru. Soovitan tõesti minna avastuskeskusesse ka täiskasvanutel – mis kooliajal füüsikas segaseks jäi, võib saada selgemaks ja tore, isegi lõbus on ka!  Kõigile meeldis planetaariumifilmi vaatamine. Kinosaal on nagu kuppeltelk, mõnusad lamamistoolid ja enda hääl kajab kummaliselt. Film „Tähetolm ja päikesepere“ räägib planeetidest, Päikesest ja sellest, et elu Maal võib ühel hetkel otsa saada. Meeldis ka staatilise energia demonstratsioon, kus õpilased ise osaleda said. Nooremate õpilaste töötoa  teemaks oli roheline energia – valmis „ jaaniussikese latern“. Vanemad õpilased avastasid maailma 4D töötoas.

Pealelõuna olime loomaaias. Suurt elevust tekitas lumeleopardi vaatlemine, jääkaru, „kivistunud  krokodill“, hülged, maod, pelikan ja flamingod, kakud, papagoid, elevant ja „ahvid, kes kallistasid“. Kõigile esimese klassi lastele pakkus tõelist rõõmu loomaaias vabalt peremeest mängiv  oranž paks kass, kes nende seltsis end väga mõnusalt tundis. Loomaaias on ka põnev haljastus. Murukatustega palkmajad (kitsedele!), vaateplatvormid, õitsvad tulbiväljad, helesiniste õitega rosmariinid suurtes pottides, kõike on palju ja suurtes kogustes  – tõeliselt muljetavaldav. Suvel on pilt kindlasti juba hoopis teine. Õpilastele oli antud tööleht küsimustega, vastuste leidmisel olid abiks infotahvlid. Huvilised said giidiga ekskursioonil käia. Ise olin kaasas nooremate õpilaste grupiga ja küsimusi tuli nagu varrukast. Giid ei jäänud hätta ning püüdis kõigile järgemööda vastata.

Laste tagasiside põhjal saab öelda, et ekskursioonipäev meeldis. „Õpetajad olid sõbralikud ja kaasavõetud lihapirukad olid maailma parimad“.  Nii energiakeskus kui loomaaed on põnevad kohad, kuhu tasub võimalusel alati uuesti minna. Avastamist jagub seal küllaga. Veepäeva ja ekskursiooni läbiviimist finantseeris Keskkonnainvesteeringute Keskus.


õppealajuhataja ja sotsiaalpedagoog Tiina Lohur

........................................................................................................................................................................................................................

4.,6. ja 7. klassi õpilaste ühisekskursioon Tallinna

Ekskursioon toimus 28.aprillil. Sõitu alustasime kl 8.30 koolimaja eest. Lapsed olid elevil ja rõõmsad. Ootused päevale olid kõrged. Tallinnas külastasime Megazone seikluskeskust. Jõudsime kohale, panime asjad oma ruumi ja siirdusime keskuse 2. korrusele. Seal asus seikluspark. Tegemist oli vana tehase hoonega, millel olid kõrged laed. Just lagede all, põrandast umbes 5 m kõrgusel kulges kogu rada. See koosnes pulkadest ja nööridest, kohati olid isegi toolid sinna asetatud. Lapsed pidid kasutama osavaid ronimisoskusi. Ühest kohast sai teha pika laskumise nööri otsas. Teisest jällegi hüppe alla porolooniga täidetud kasti. Kui rada oli läbitud, sai segway takistusrajal sõita ja suurele täispuhutud pallile hüpata. Kui ülakorrusel said kõik kohad läbitud, liikusime alla korrusele, kus toimus lasermäng. Kogu grupp jagati meeskondadesse ja lahing algaski. Kõik toimus pimedas ruumis, saatjaks vaid laserrelva laservalgus. Meeskonnad pidid reaalselt vastastele laseri abil pihta saama, nii sai punkte. Mäng toimus umbes 20 minutit, seejärel tulid lapsed ühiselt välja. Kõik olid higised ja väsinud. Lasermäng osutus kõige põnevamaks seikluseks sellel päeval. Seejärel liikusime poodi, sõime Hesburgeris kõhud täis ja asusime koduteele. Laste sõnul oli päev tore ja tegevust täis.


7. kl klassijuhataja Siiri Tamm

........................................................................................................................................................................................................................

Emakeelepäeva tähistamine

Emakeelepäeva eel toimus Järvamaal ja mujal lähikonnas mitmeid sündmusi, kus meie õpilased osalesid.

Põltsamaa Ühisgümnaasium kutsus üles kirjutama oma ilusaid mõtteid elust, maast, rahvast, sõprusest ja keelest. Ettevõtmises osalesime terve kooliga. Valisime välja ja saatsime Põltsamaale kuue õpilase tööd, kus need paigutati Eesti kaardile kooli esindama.  Silmapaistvamateks kirjutajateks ja kujundajateks osutusid sel korral Aureelia Kasar, Joosep Jürissaar, Reelika Schasmin, Liisi Oinak, Kristopher Härm ja Kadri Jürissaar. Kujunduse läbivateks motiivideks olid kokkuleppeliselt  süda ja rahvariide triibud. Nii saigi mõnes klassis triibuseelikud lauale laotatud ja nende eeskujul  töid kaunistatud.

2. ja 3. klasside õpilased osalesid Türi Põhikoolis emakeelepäeval. Juba mitmendat aastat järjest on vastuvõtva kooli poolt korraldatud suur ja vahva seina-põranda-mälumäng. Osaletakse erinevates töötubades.

Türil toimus teinegi sündmus – 5.-9. klasside õpilaste õigekirjakonkurss. Ette oli nähtud lahendada kolm ülesannet: etteütluse kirjutamine, Kuldvillak ja ristsõnad. Meie kooli parimad etteütluste kirjutajad olid sel päeval Sandra Juninen 6. klassist ja Kadri Jürissaar 9. klassist. Kuldvillakuks moodustati segavõistkonnad, võistlus ise oli peamiselt emakeele  ja kirjanduse teemaline. Ristsõnu lahendasid õpilased paaristööna. Meie õpilased olid väga nobedad  – pea kõik lõpetasid oma vanuserühma kiirematena. Õigekeelsuskonkursil osalesid Sigrid Kiik, Sandra Juninen, Viktorya Oinak ja Kadri Jürissaar. Kingituseks said kõik õpilased ja õpetajad KUMA kirjastuse kevadised ristsõnad. Parimatele olid auhinnaks tänukirjad ja raamatud. 


õp Tiina Lohur

........................................................................................................................................................................................................................

Pranglimine

9. aprillil toimus Paides Järvamaa Pranglimise finaal. Meie koolist pääses finaalis osalema viis õpilast, parima tulemuseni jõudis  9. klassi õpilane Kadri Jürissaar.

Kuna koolile on võimaldatud Miksikese paketi  kasutamine, on kõigil õpilastel pea aastaringselt vaba ligipääs Pranglimise harjutamiseks. Parem on sisse logida, nii salvestuvad tulemused ja saab enda arengut peastarvutajana jälgida. Kui parool või kasutaja on ununenud, saan mina aidata seda uuendada ja kinnitada. Õpilased, kellel on peastarvutamise vastu suurem huvi, võiksid kodus aeg-ajalt treenida. Õpetajad suunavad ka tublimaid harjutama või harjutavad vahel kogu klassiga, aga eks ressursid ja huvi on klassiti erinev. Põhjalikuma ülevaate õpilasvõistlustel osalemisest  annab õppeaastat kokkuvõttev tabel juunikuu lehes. 


õp Tiina Lohur

........................................................................................................................................................................................................................

LUULE- SEE EI TULE TUULEST...

... millest on muidugi kahju, sest selle aprilli ilmasid silmas pidades oleks meil materjali juba mitme raamatu jagu. Märtsikuus  pidime ilma tuuleta hakkama saama ja võtsime osa  Väätsal toimunud luulepäevast „Luule- see ei tule tuulest“

Tagantjärele vaadates oli üks vägev päev. Aga alustame algusest.

Meie kool oli esindatud koguni kolme luulekavaga-  4.- 6. klassi  kava kandis pealkirja „Ärge unustage laulu“, esitajaiks olid LIsete Palmi, Marlen Kaik, Sandra Juninen, Gerle Rännik, Kirke- Liisa Mett , Eliise Voitka  ja Sandra Mikk.  Juhendajad  Signe Mitt ja Kaja Kaju. 7.-9 klassi  kava „Väärtused“ esitasid Kadri Jürissaar, Anna Jürissaar, Haldi Välimäe ja Eva- Liisa Sammelselg  (juhendaja Ann Roots). Haldi esnes ka veel  soolokavaga „Vahtrate õitsemise aegu“ (juhendaja Krista Tiitmaa)

Kohale jõudes üllatas meid osavõtjate suur hulk- üle 20 kava nii solistide kui üksikesinejate näol  8. Järvamaa koolist. Ning igav ei hakanud kordagi, kõik esitajad tegid suurepärast tööd. Kui kavad kuulatud (selleks kulus tubli poolteist tundi), said kõik osalejad pille meisterdada, tänu millele on kooli muusikaklassis nüüd kaks rütmipilli rohkem. Süüa saime ka (väga hea oli, peaaegu niisama maitsev kui meie koolis) J.

Siis oli aeg kohtuda päeva külalisega ja meie ette astus Jarek Kasar. Peab ütlema, et mitte ainult siinkirjutajal ei olnud suu vaimustusest kõrvuni vaid äraseletatud nägusid oli mujalgi saalis paista.  Ning  kui esineja lõpetas, oli aeg hakata  tunnustust jagama. Meile jagus seda järgnevalt:

„Ärge unustage laulu“-  eripreemia laulu jõu ja mõju meeldetuletuse eest

„Väärtused“- Eluväärtuste usutava tunnetuse eest

„Vahtrate õitsemise aegu“- GRAND PRIX

Loomulikult ei andnud seesugune tunnustus erilist põhjust kurvastamiseks.

Oli väga meeleolukas ja tore päev, järgmisel aastal osaleme kindlasti taas!


õp Krista Tiitmaa

........................................................................................................................................................................................................................

ANSOMARDI konkurss

Meie kool osales juba mitmendat aastat järjest Ansomardi-nimelisel loominguliste uurimistööde konkursil, mida Järva-Jaani Gümnaasium on korraldanud alates 2009. aastast. Konkurss on pühendatud Järva-Jaani vallast pärit kirjaniku Ansomardi (kodanikunimega Peäro August Pitka) ja Järva-Jaanis oma elutöö teinud luuletaja Leili Andre (kodanikunimega Jõesaar) mälestuse jäädvustamiseks. Sel aastal peeti oluliseks arendada õpilaste kultuuri- ja väärtuspädevust ning digipädevust, seega sai konkursi teemaks vanemate, vanavanemate või sugulaste põnevamad ja huvitavamad  juhtumised nende kooliajast.

Tunnustuse said Imavere kooli nelja õpilase tööd-Joosep Jürissaar, Reio Allsaar, Kalev Must ja mina. 31. märtsil käisime koos õpetaja Margit Reinpõlluga, konkursi pidulikul lõpetamisel Järva-Jaanis. Jagati auhindu ning iga tunnustuse saanud õpilane luges ise oma töö ette. Muusikalisi vahepalu esitasid Järva-Jaani kooli õpilased. Päeva lõpetasid koogitükk ja morss. 


Kadri Jürissaar

........................................................................................................................................................................................................................

Imavere põhikooli õpilased võistlustel 3

27. veebruaril toimus Paides Osavaima korvpalluri võistlus. Imavere põhikooli võistkond osales 8.-9. klassi arvestuses. Võistkond saavutas I koha (koosseisus: Liilia Järmut, Salvia Evely Goldin, Anna Jürissaar). Individuaalselt: Liilia Järmut I, Anna Jürissaar ja Salvia Evely Goldin 6.-7. koht.

12. märtsil toimusid Paides Järvamaa koolinoorte sisekergejõustiku MV. Imavere põhikoolist osalesid: C teatejooks III koht ( Salvia Evely Goldin, Sandra Mikk, Janek Martsepp, Karl Ilmar Loog); B teatejooks III koht (Anna Jürissaar, Sirle Kiik, Marol Luhamaa, Ken Järve); A teatejooks I koht (Liilia Järmut, Doris Pärnjõe, Lauri Reinpõld, Ragnar Põldpüü). C klass: Karl Ilmar Loog  50m 15., kaugus 13., topispall 5.; Janek Martsepp 50m 19., kaugus 18., topispall 4., 600m 7.; Salvia Evely Goldin 50m 6., kaugus 11., topispall 9.; Sandra Mikk 50m 14., kaugus 14., kõrgus 7., topispall 12.; Eliise Voitka 50m 20., B klass: Marol Luhamaa 50m 15., topispall 8.; Anna Jürissaar 12., kolmik 9., topispall 6.; Haldi Välimäe 50m 15., topispall 7.; Ken Järve topispall 13.; A klass: Lauri Reinpõld 50m III, 50m tj II, kõrgus III; Liilia Järmut 50m 4., kolmik 6., 600m III; Marjette Siilak kõrgus 6.; Kristo Elisarov topispall 10.

7. aprillil toimus Pärnus Sportland 3x3 korvpallisarja finaalvõistlus. Finaalvõistlusest võtsid osa maakondade parimad võistkonnad. Imavere põhikooli tüdrukute võistkond osales 6.-7. kl tüdrukute arvestuses. Kokku oli 14 võistkonda ja Imavere PK võistkond saavutas 5. koha (koosseisus: Anna Jürissaar, Salvia Evely Goldin, Sandra Mikk, Margit Kiik)


Elena Rattur

Imavere Põhikooli kehalise kasvatuse õpetaja

........................................................................................................................................................................................................................

Naljapäev

Naljapäev toimus 1. aprillil 7. klassi eestvedamisel. Sellel päeval  toimusid mängud nii suurtele kui väikestele. Teisel vahetunnil olime kõik koos kooli uues osas. Koridori peale pandi kaks toolirida. Muusika saatel pidid lapsed liikuma ümber toolide ja muusika vaikides võimalikult ruttu istuma. Kui kohast ilma jäid, läksid mängust välja. Simo võitis väikeste mängu. Gerle võitis suurte mängu.

Kella 11 paiku ootasid Sven-Erik, Ken, Marol ja Meelis sportmängudele vanemaid poisse-tüdrukuid. Üheskoos peeti maha jalgpallimatš. Võitis 7. klassi meeskond.

Annabel ja Margit toimetasid suurte vahetunnis algklassi lastega. Lapsi oli kokku üle 30ne. Mängiti teatejooksu ja maa-sild-vesi mängu. Annabel ütles hiljem, et karjus hääle täitsa ära. Kuna lapsi oli palju, pidi kogu aeg korraldama ja seletama. Lastele meeldis.

Moonika arvas: „Mulle meeldis vesi-sild-maa mäng, sest kogu aeg pidi hüppama. Kes hüppas kogemata mööda, läks välja, aga minul läks hästi“.

Ingermai :“ Mulle meeldis ka sama mäng mis Moonikale. Annabelil ja Margitil läks väga hästi. Nad olid lahedad“.


Mõtteid kogus ja pani kirja 7. kl klassijuhataja Siiri Tamm

........................................................................................................................................................................................................................

Imavere põhikooli õpilased võistlustel 2

12. detsembril toimus Paide E-Piima spordihallis 3x3 korvpalli rahvaliiga festival. Imavere

põhikooli võistkond saavutas 6.-7. T arvestuses 5. koha. Võistkonna koosseis: Margit Kiik, Sandra Mikk, Marlen Kaik, Annabel Okas.

15. jaanuaril toimus Paide E-Piima spordihallis Järvamaa koolide 6.-9.kl.saalijalgpalli KV P (EKSL alagrupp). Paraku tabas võistkonda haiguste ja vigastuste laine, mistõttu Imavere põhikooli võistkond oli kaheksa võistkonna seas 6. Võistkonna koosseis: Lauri Reinpõld, Arno Kiik, Ragnar Põldpüü, Marol Luhamaa, Ken Järve, Mihkel Õunapuu, Sander Soo.

16. jaanuaril toimus Imavere spordihoones 6.-9.klassi tüdrukute korvpalli Rahvaliiga

vabariiklik finaalvõistlus. Kokku osales 6 võistkonda: 1. Vaida PK 2. Laiuse PK 3. Imavere PK. 4. Voore PK 5. J. Liivi nim. Alatskivi KK 6. Kehra Gümnaasium. Imavere PK võistkonna

koosseis: Salvia Evely Goldin, Anna Jürissaar, Liilia Järmut, Margit Kiik, Sandra Mikk, Kadri Jürissaar.

22. jaanuaril toimus Paide E-Piima spordihallis Järvamaa koolide 6.-9.kl.saalijalgpalli KV T. Võistlusest võttis osa 5 võistkonda: 1. Imavere PK 2. Paide Gümnaasium 3. Roosna- Alliku PK 4. Järva-Jaani Gümnaasium 5. Väätsa PK. Imavere PK võistkonna koosseis: Liilia Järmut, Haldi Välimäe, Margit Kiik, Salvia Evely Goldin, Kadri Jürissaar, Doris Pärnjõe, Sirle Kiik. Teise koha saavutanud Paide Gümnaasiumit võideti lausa 5:0.

10. veebruaril toimus Imavere spordihoones Järvamaa koolide 6.- 9.kl korvpalli KV T

(EKSL alagrupp). Kokku osales 3 võistkonda: 1. Imavere PK 2. Väätsa PK 3. Koigi PK. Imavere PK võistkond võitis Väätsat 81:4 ja Koigit 74:7. Imavere PK võistkonna koosseis: Liilia Järmut, Anna Jürissaar, Salvia Evely Goldin, Margit Kiik, Kadri Jürissaar.

11. veebruaril toimus Koigis Järvamaa koolide 6.-9. kl. korvpalli KV P (RL EKSLvõistkonda: 1. Koigi PK 2. Paide Gümnaasium 3. Imavere PK 4. Retla Kool 5. Paide Ühisümnaasium. Imavere PK võistkonna koosseis: Lauri Reinpõld, Arno Kiik, Marol Luhamaa, Reigert Meerbach, Ragnar Põldpüü, Mihkel Õunapuu.

19.02 toimus Tartus Eesti Maaülikooli Spordihoones 6.-9. kl saalihoki rahvaliiga vabariiklik finaalvõistlus. Tüdrukute võistkondi oli 6. Imavere PK tüdrukute võistkond saavutas I koha (võistkonna koosseis: Liilia Järmut, Haldi Välimäe, Kadri Jürissaar, Annabel Okas, Anna Jürissaar, Kirke-Liisa Mett, Marge Pärl). Imavere PK tüdrukute võistkond oli enda alagrupis teine, poolfinaalis võideti Kirivere põhikooli ja finaalis võideti Mõniste kooli. Poiste võistkondi oli 12. Imavere PK poiste võistkond saavutas II koha (võistkonna koosseis: Arno

Kiik, Lauri Reinpõld, Reigert Meerbach, Ragnar Põldpüü, Sander Soo, Ken Järve, Kristo

Elisarov). Imavere PK poiste võistkond võitis enda alagrupi, veerandfinaalis mindi kokku Mõniste kooliga, keda võideti. Poolfinaalis mängiti Tallinna Inglise Kolledžiga, keda samuti

võideti. Finaalis mindi kokku Põlva Ühisgümnaasiumiga, mäng oli väga tasavägine, kuid seekord tuli tunnistada Põlva paremust seisuga 2:3.

 

Elena Rattur

Imavere Põhikooli kehalise kasvatuse õpetaja

........................................................................................................................................................................................................................

Tegemisi-toimetusi koolis

Kaks kuud seda aastat on möödunud nagu linnulennul ning elu koolis käib oma igapäevast rada. Et siis õpitakse, suheldakse, tehakse sporti ja lahutatakse meelt. On toimunud erinevaid sündmusi nii tervele koolile kui ka klasside kaupa; käidud võistlustel ning aineolümpiaadidel ja

etteruttavalt võib öelda, et seda vägagi edukalt. On toimunud aabitsapidu, vastlapäev, erinevad väljasõidud, Eesti Vabariigi aastapäeva tähistasime koolis temaatilise „Kuldvillakuga“.

Mina tahaksin lähemalt rääkida Sõbranädalast, mis leidis aset vahemikus 9.-13. veebruar.

Hakatuseks pani iga klass välja oma postkasti, et sõbrad neile kaarte saata võiks. Need kastid jäid avatuks kogu nädalaks, nii et pildi ning

kaardipõnevust jätkus lausa kauemaks. Igal päeval toimusid erinevad tegevused. Esmaspäeval pidi iga klass valmistama kollaažtehnikas klassipildi. Toimus mängude vahetund. Teisipäeval minikoogioksjon (ja kuigi esimesel korral oli huvilisi vähem kui võinuks, jäid asjaosalised ilmselgelt rahule). Kolmapäeval võis iga laps kooli kaasa võtta oma lemmikmänguasja, lubatud olid kõik peale nutiseadmete. 

Lapsed said oma teadmisi proovile panna mänguasjateemalisel viktoriinil ning koos mängida. Neljapäeval avati raamatukogus sõbrakaardinäitus ja siinkohal suur- suur aitäh nendele emmedele, kes koos lastega joonistada viitsisid. Neljapäeval toimus ka eriti menukaks osutunud „sõbravõikuvõistlus“, kus klassid valmistasid sõbralikult koos võileibu jahiljem need koos ära sõid (olles eelnevalt žürii tarbeks ühe kõrvale pannud). Reedel aga sai teha koos sõbrapilte ning toimus ka väike sõbradisko.

Suured-suured tänud kõigile osalejatele, kas siis aktiivselt tegutsejatele või ka neile, kes esialgu aralt pealt vaatasid; olge järgmine kord julgemad!

Kuna üks pilt räägib rohkem, kui tuhat sõna, siis säästame teid pikemast lugemisest ning vaatame pilte ka.

 

Krista Tiitmaa

Imavere Põhikooli huvijuht


........................................................................................................................................................................................................................

Aabitsapidu

13.jaanuaril toimus meie kooli traditsiooniline AABITSAPIDU. See on aeg, kus 1. klassil on käidud pool esimese kooliaasta perioodist ja 5. klassil on käidud pool põhikooli teest. Pidu algas 1. klassi esinemisega. Korraldajaks oli 5. klass. Indrek koostas matemaatikülesanded.

Sandra , Jaanika, Marlen, Sigrid ja Eliise viisid läbi mänge. Pärast söödi ühiselt kringlit ja joodi morssi.

Mõned 1. klassi mõtted peost:

Moonika: pidu meeldis. ”Lambale saba“ mäng oli vahva.

Aureelia: Meeldis mängida. Kringel oli maitsev.

Marko: Kõik meeldis, lahe oli 5.klassi lastega juttu ajada.

Agor: Mulle meeldis ,et suur poiss (Indrek ) ütles matemaatikamängusid. Kõige rohkem meeldis morss.

Renaldo: 5.klass tegi vahvaid mänge. Mulle meeldis kõik.

 

Kaja Kaju, Imavere Põhikooli 5. klassi klassijuhataja

........................................................................................................................................................................................................................

Väljasõit Viljandisse

Imavere Põhikooli 8.klass käis 9.veebruaril Viljandis külastamas Ugala Teatrit, tutvusime Viljandi linnaga ning siis suundusime restorani. Ugala teatris näidati meile telgitaguseid ning saime tutvuda ruumidega kus näitlejad viibivad. Käisime heliruumides ning ka õmblejateruumi sai külastada. Peale Ugala Teatrit suundusime koos giidiga Viljandi linna peale jalutama. Giid rääkis meile Viljandi linna ajaloost ning rääkis ka veidike sõjategevustest. Käisime Lossimägedes,vanalinnas ja ka kesklinnas.

Peale jalutuskäiku viis giid meid järgmisse kohta, milleks oli Cassata restoran. Seal õpetati meile lauakombeid ning ka räägiti, miks oli laual nii palju nuge ja kahvleid. Meil oli kolmekäiguline lõunasöök. Toidud olid väga omapärased ja maitsvad. Restoran oli hubane ja ka omapärase sisekujundusega. Üle pikaaja sai oldud oma klassiga koos. Õppisime midagi uut ning saime teada ka natuke ajaloost.

Oli väga väga tore päev.

 

Doris Pärnjõe, Imavere Põhikooli 8. klassi õpilane

........................................................................................................................................................................................................................

SÕBRANÄDAL  IMAVERE KOOLIS  09—13. VEEBRUAR

 

IGA PÄEV ERINEV RIIETUSSTIIL!

KLASSIDE POSTKASTID ON ÜLEVAL TERVE NÄDALA !

ERINEVAD TEGEVUSED  VAHETUNDIDE AJAL!

KLASSIDEVAHELISED VÕISTLUSED!

PARIMATELE AUHINNAD!

IGA PÄEV MIDAGI UUT!

SÕBRALIKUMA POISI JA TÜDRUKU  VALIMINE!

SÕBRAPILDID !

 

ESMASPÄEV: STIIL  PUNANE-ROOSA

KELL 12.10 VÕIMLAS MÄNGUDE VAHETUND

5. TUNNI AJAL  ALGKLASSIDE KORIDORIS  KLASSIPILDI VALMISTAMINE- PALUN IGAST KLASSIST 2 ESINDAJAT, LOOMULIKULT PEAB  AINEÕPETAJA  OLEMA NÕUS SINU PUUDUMISEGA.  PILDID  RIPUTATAKSE ÜLES SÕBRALIKU HUUMORI  SEINALE.

ALGAB  ISETEHTUD SÕBRAKAARTIDE  KOGUMINE.

 

TEISIPÄEV: STIIL  EMOD , HIPID JA NOHIKUD

SÕBRAPAELA PUNUMINE

MINIKOOGIOKSJON

SÕBRALIKU HUUMORI SEIN TÖÖTAB ENDISELT

ISETEHTUD SÕBRAKAARTIDE KOGUMINE JÄTKUB!

 

KOLMAPÄEV: STIIL  ELUKUTSED JA AMETID

KELL 12. 10 VÕIMLAS MÄNGUDE VAHETUND

MÄNGUASJAPÄEV

SÕBRALIKU HUUMORI SEIN TÖÖTAB JUBA KOLMANDAT PÄEVA

ISETEHTUD SÕBRAKAARTIDE  KOGUMINE JÄTKUB

 

NELJAPÄEV: STIIL MUSTRID JA TITED

5. TUNNI AJAL  SÕBRAVÕIKUVÕISTLUS, OSALEDA VÕIB TERVE KLASS VÕI  2 ESINDAJAT, JUTT ENDISELT SAMA- ÕPETAJA PEAB LUBAMA.

SÕBRAKAARTIDE NÄITUSE AVAMINE

OTSE LOOMULIKULT TÖÖTAB ENDISELT SÕBRALIKU HUUMORI NURK.

 

REEDE: STIIL SÕBRAD JA SÜDAMED

KOOLI KÕIGE SÕBRALIKUMA POISI JA TÜDRUKU VALIMINE.

SÕBRAFOTODE TEGEMINE (VAHETUNDIDES)

KELL 12.10 DISKOVAHETUND

VIIMASED VÕIMALUSED MIDAGI ÜLES RIPUTADA  SÕBRALIKU HUUMORI NURKA

TEINE  JA ÜHTLASI VIIMANE PÄEV VÕIMALUS KÜLASTADA SÕBRAKAARTIDE NÄITUST!

 

KOGU NÄDALA KOKKUVÕTE JA AUHINDADE JAGAMINE TOIMUB ESMASPÄEVAL, 16. VEEBRUARIL !

........................................................................................................................................................................................................................

Võitjad ja kaotajad konfliktis

Kui mina peaksin selle lause tähendusest rääkima, siis arvan, et minu arvamus ei ühtiks paljude teistega. Minu arvates ei ole konfliktis kaotajaid ega võitjaid, on vaid selles osalejad. Võitjaks ei saa keegi seetõttu, kuna see võib rikkuda mõlema osapoole tuju ning ega seda ei teagi, kui keeruliseks võivad minna nende suhted pärast. Alati jäävad  eriarvamused samaks ka peale konflikti.

Minu mõtetes pole konfliktis ka kaotajaid, sest kui üks osapool oleks teisest nii palju nõrgem, poleks ju konflikti tekkinud. Emotsionaalselt ei saa neid samuti kaotajateks pidada, kuna konflikt õpetab toimetulemist järgmistes olukordades ning vahel näitab see just seda, kui tugevad on olnud inimeste vahelised suhted.

Mina arvan nii, sest käin klassis, kus tekib konflikte iga päev ning ma ei näe, et nendest keegi võitja või kaotajana väljuks.

Samas arvan, et konflikti ei ole alati vaja vältida. Kui keegi surub sulle oma arvamust peale, tuleb ennast kehtestada ja vastu seista. Samas paljudes olukordades on just parem konflikti vältida, eriti, kui tahetakse häid suhteid säilitada. Siis on hea oma seisukohta rahulikult selgitada ja teine vahele segamata ära kuulata.

Kui konflikt läheb üle füüsiliselt vägivaldseks, peaksid kõrvalseisjad kindlasti sekkuma, sest ka üks inimene võib kõike muuta. Parem kui selline olukord üldse ei tekiks, sest siis hakkab mängima juba ka iseenda tervise turvalisus.

Nii ei saagi öelda, kas konflikti tuleb vältida või mitte. Kõik sõltub olukorrast.

Ise olen kogenud palju väiksemaid konflikte. Arvan, et kui peaksin ennast mõnda suuremasse konflikti segama, ei tuleks ma sealt eriti kergelt välja. Mul pole eelnevaid kogemusi.  Nüüd võin öelda, et kogemuste hankimiseks ei pea alati konfliktis ise osalema. Elutarkust saab koguda ka teiste kaudu: kui oled näinud konflikti, sinna vahele läinud või kuulanud osapooli.  Ei saa öelda, et nad oleksid rõõmsad konflikti tekkimise üle. Selliste teadmistega oskad ka ise konfliktidest eemale hoida.

Lõpetuseks võin öelda, et kõigeks, mis elu toob, tuleb valmis olla ning raskustele tuleb alati vastu seista.

 

Anna Jürissaar, 7.kl 

Juhendaja Siiri Tamm

Inimeseõpetuse olümpiaadi 1.koha töö 

........................................................................................................................................................................................................................

Keelatud vili on magus

Juba ammusest ajast on teada, kuidas Eeva maitses keelatud vilja. Mis Eevast peale seda sai, mina ei tea. Samas tean, mis võib juhtuda, kui tänapäeva noored maitsevad keelatud vilja. On asju, mis on seaduste järgi lubatud ja keelatud. Mina keskendun oma töös peamiselt alaealistele ja sellele, mis neil on keelatud teha, aga nad siiski teevad seda.

Miks noored lähevad nii kaugele, et rikuvad seadust ja panevad isegi oma elu ja tervise ohtu? Mina olen aru saanud, et enamus teeb seda selleks, et saada hea tunne või saada midagi, millega oma tuttavate ees uhkustada. Tihti pole ka vanematel sellest sooja ega külma, mida laps teeb, kuni ta pole vahele jäänud või pole lapsevanem isegi teadlik lapse tegevustest ja seetõttu ei sega vanem oma lapse tegemistesse vahele. Noortel on ka minu meelest veidi imelik arusaam, et kõik tuleb enda nahal läbi proovida ja et küll vanemaks saades on aega korralikuks hakata. Isiklikult ma seda mõtet ei poolda.

Peamised teod, mida noored teevad, on alkoholi tarbimine, tubakatoodete suitsetamine ja narkootikumide tarbimine. Sellesse nimekirja võib lisada tegelikult ka juhiloata sõiduki juhtimise ja üliekstreemsete trikkide tegemise. Peab ka teadma, et Eesti Vabariigi seaduste järgi on alaealistel keelatud tarbida, omada, vahendada alkoholi ja narkootilisi aineid, sealhulgas ka tubakatooteid. Ka täisealistel on keelatud omada ja tarbida narkootilisi aineid. Karistuseks võib olla rahatrahv, ühiskondlikult kasulik töö või lausa vanglakaristus.

Riskikäitumise tagajärjed on väga erinevad. Mõnel juhul võid ärgata hommikul pohmelliga ja ilma, et midagi hullemat oleks juhtunud. Teisel juhul ei pruugi inimene ärgata enam isegi haiglavoodis, kas üledoosi või mõne õnnetuse pärast. Võimalusi on väga palju.

Alaealiste puhul mõjutavad taolised riskikäitumised otseselt õppeedukust, ametivõimudele vahele jäädes ka noore karistusregistrit. Tihti muutuvad ka tutvusringkonnad ja suhted perekonnaga halvenevad. Ühesõnaga - pinged tekivad igal pool. Järgnevalt kirjeldan erinevaid riskikäitumise tagajärgi.

Narkootikume tarvitades võib peamiseks ohuks saada üledoos või mõni allergia teatud ainete vastu. Ohtlik on ka see, kui inimene ei tarbi piisavalt vedelikku. Ta võib ära minestada, ilma kõrvalise abita ja seisundi halvenedes äärmisel juhul lausa ära surra.  Narkouimas võib inimene ka autorooli minna ja sellega otseselt enda ja teiste inimeste elu ohtu seada. Teatud ainete uimas võib inimene ette kujutada näiteks, et tal on lennuvõime ning inimene läheb mõne kõrghoone katusele ja hüppab alla ise tegelikult endale teadvustamata, mida ta teeb. Selle tulemusena võidakse ärgata haiglas või halvimal juhul mitte kunagi. Narkootikumidest jäädakse kergesti sõltuvusse ja sellest lahti saamine on väga raske. Narkootikumide pika aja jooksul tarvitamine mõjutab inimese tervist.

Tubaka suitsetamine mõjutab eelkõige kopse. Kopsudesse koguneb tahm ja see lõpeb enamasti kopsuvähiga. Huuletubaka kasutamisel lagunevad hambad, kahjustada saavad igemed ning võib tekkida keelevähk. Pikaajalise suitsetamise tulemusel tekivad ka meeleoluhäired. Tubakatoodetest on samuti kerge sõltuvusse jääda.

Alkoholi pikaajalisel tarbimisel võib tekkida maksakahjustus ja muud tervisehädad. Alkoholiuimas inimene võib samuti istuda autorooli, seda juhtub isegi täiskasvanud ja juhilubadega inimesega. Alkoholi ja narkootikumide uimas võib sattuda seksuaalvahekorda, tihti ka sunniviisiliselt. Kaitsmata seksuaalvahekorras võib saada mõne suguhaiguse või vägistamise ohvrid võivad ka masendusse jääda.

Üliekstreemsete trikkide tegemisel riskib inimene oma elu ja tervisega. Näiteks suusatamine kõrgmäestikes ja rallisõitmine on ohtlikud hobid ka professionaalidele. Ka tundmatus kohas vette hüppamine on risk, millega peab arvestada. Iial ei või teada, mis põhjas olla võib. Siiski nende võimalustega eriti ei arvestata. Eriti ohtlik on, kui ollakse samal ajal mingi uimasti mõju all.

Ma südamest loodan, et inimesed, eriti veel alaealised mõtlevad, mida nad teevad ja, mis tagajärjed on ning sellega ka säästavad nii mõnegi inimelu. Me ei tohi noori tähelepanuta jätta, sest nemad on siiski meie tulevik. Märgakem rohkem üksteist ja seda, millega nad tegelevad. Oluline on kahtluse tekkides teavitada lapsevanemaid, õpetajaid ja vajadusel ka politseid.


Pille Mai Berg-Jürgens, 9. kl

Juhendaja Siiri Tamm

Inimeseõpetuse olümpiaadi 1. koha töö

........................................................................................................................................................................................................................

Imavere põhikooli õpilased võistlustel 1

9. septembril toimus Imavere põhikooli spordipäev. Spordipäev algas meeskondliku teadmiste kontrolliga, mille hulka kuulus spordialane viktoriin ja „ausa mängu“ situatsioonide arutamine. Spordipäev jätkus 1.-5. klasside rahvastepalli võistluse ning 6.-9. klassi poiste ja tüdrukute jalgpalli ja võrkpalli võistlusega. Lisaks toimus kõikidele õpilastele paigalt tagurpidi kaugushüppe võistlus ning  1.-5. klassi õpilastele palliviske ja 6.-9. klassi õpilastele kuuliheidete võistlus. 

18. septembril osalesid Imavere põhikooli õpilased Türil toimunud Järvamaa koolide kergejõustikul 4-võistlusel. PD võistkond oli 5. (koosseisus: Karl-Ilmar Loog, Janek Martsepp, Indrek Tamm, Joosep Erm). TC võistkond oli 4. (koosseisus: Salvia Evely Goldin, Margit Kiik, Anna Jürissaar) ja PC võistkond oli III (koosseisus: Marol Luhamaa, Sven-Erik Sellik, Janar Järmut, Ken Järve).

25. septembril osalesid Imavere põhikooli õpilased Paides toimunud Järvamaa koolide 6.-9. klasside poiste jalgpalli karikavõistlustel. Kokku osales 9 meeskonda ja Imavere põhikooli võistkond saavutas 5. koha (koosseisus: Lauri Reinpõld, Arno Kiik, Ragnar Põldpüü, Reigert Meerbach, Marol Luhamaa, Sander Soo, Ken Järve, Mihkel Õunapuu, Janar Järmut).

1. oktoobril osalesid Imavere põhikooli õpilased Aravetel toimunud Järvamaa koolinoorte sügiskrossil. Meie kooli parim oli Liilia Järmut, kes saavutas TB vanuseklassi 500m jooksus II koha. Veel osalesid: Jaanikas Schasmin (TD 32.), Eliise Voitka (TD 38.), Janek Martsepp (PD 31.), Janar Järmut (PC 29.) ja Anna Jürissaar (TC 17.).

TB 500m autasustamine Aravetel

5. oktoobril osalesid Imavere põhikooli õpilased Paide-Türi rahvajooksul. Meie kooli parim oli Liilia Järmut, kes saavutas Paide-Türi distantsil N14 vanuseklassis III koha. Lastejooksudest olid parimad Janek Martsepp (11-aastaste poiste seas 4.) ja Marko Moorits (7-aastaste poiste seas 7.). Lisaks osalesid Kirna-Türi distantsil: Lauri Reinpõld, Janar Järmut, Marol Luhamaa, Anna Jürissaar, Ragnar Põldpüü, Ken Järve, Marjette Siilak. Paide lastejooksudel osalesid: Aureelia Kasar, Ingermai Rohtsalu, Leida Riin Loog, Sandra Paimla, Grete-Liis Männiste, Kadi Lepp, Kristjan Tšetšotka, Joosep Jürissaar, Tristan Saar, Kalev Must, Aksel Nõmmik, Tauri Rohtsalu, Eliise Voitka, Gerly Rännik.

15. oktoobril toimusid Imavere spordihoones Järvamaa maapõhikoolide 4.-5.kl  rahvastepalli karikavõistlused. Võistlustel osale 5 tüdrukute ja 6 poiste võistkonda. Imavere põhikooli tüdrukud saavutasid II koha (võistkonna koosseis: Sigrid Kiik, Marlen Kaik, Eliise Voitka, Jaanika Schasmin, Maris Taul, Liis Järve, Lisete Palmi, Leida Riin Loog). Poiste võistkond pidi leppima 6. kohaga (võistkonna koosseis: Karl Ilmar Loog, Indrek Tamm, Kevin Kurss, Martin Roomet Sammelselg, Joosep Erm, Kristjan Martsepp, Kaido Elisarov, Sander Soo).

15.10 Rahvastepalli KV Imavere spordihoones


Elena Rattur, kehalise kasvatuse õpetaja

........................................................................................................................................................................................................................

Imavere Põhikooli õpilaste sügisekskursioonid toimusid 5. septembril

Kõrvemaale

1.-5. klasside õpilased osalesid Kõrvemaal Aegviidu Looduskeskuse programmis „Nuputamist nii metsas kui majas“.  4. ja 5. klasside õpilaste kirjanditest: Meid jaotati meeskondadesse, igal tiimil oli ühe metslooma nimi. Käisime metsas, kõndisime soos ja rabas. Seal olid tahvlid ja kaardid, meie pidime lugema ja paberil olevatele küsimustele vastama. Vahepeal eksisime metsas ka natuke ära, aga saime õigele teele tagasi. Nägime, kus põdrad söömas käivad ja orava jälgi. Kõndisime laudteel ja saime teada metsapõlengu kohta. Sõime palju marju (pohli). Rabas nägime rästikut. Hiljem olime majas sees, kus uurisime loomanahku, jalajälgi ja väljaheiteid. Pärast pidime ära tundma, mis looma nahad ja pealuud on laual ning millise looma jälg on tsemendil. Õppisime taimi tundma ja kompimise järgi asju arvama, pidime ära tundma erinevate puude okkad. Veel me uurisime putukaid mikroskoobiga. Võistlustel olid head auhinnad (helkurid, märgid, matkakotid). Kõik koos sõime pirukaid ja jõime morssi. See oli vahva ja huvitav päev.

Naissaarele

6. ja 7. klasside õpilaste kirjanditest: Käisime 6.-9. klassiga Naissaarel. Saar on 10 km pikk ja 4 km lai keskmiselt ning seal on üheksa püsielanikku. Viis kuud aastas käivad saarel turistid ja seitse kuud on elu rahulik. Sõitsime Imaverest Tallinna bussiga, laev „Monica“ väljus Pirita sadamast.  Laevalt oli ilus vaade Tallinna linnale. Tuul oli vali ja üleval lahtisel tekil oli üsna külm. Vahepeal tulid ka suuremad lained. Laev sõitis saarele umbes poolteist tundi. Laeval kohtusime giidiga, keda kutsutakse „Naissaare habe“ ja kes aastaringi elab saarel. Kui saarele jõudsime, oli juba soojemaks läinud, oli mõnus merelõhn. Sadamas kasvab suurte puhmastena kurdlehine roos, keda võib kohata kogu saarel. „Habe“ hoiatas meid, et ees ootab vähemalt 10 km pikkune jalgsimatk, rajast kõrvale ei tohi eriti astuda, sest saar on endine militaarsaar ja keegi ei tea, mida seal leiduda võib. Giid rääkis, et alles hiljuti leiti 45 cm pikkune mürsk tema maja lähedalt. Sadamast hakkasime liikuma miiniladude poole, sinna oli umbes 2 km kõndida. Vahepeal kõndisime mööda vana raudteed, mida on seal saarel eriti pikalt. Raudteed ääristas liivatee, metsa all kasvas erinevaid samblaid. Oli ka maa-aluseid käike, kuhu minna ei saanud, sest need olid varisemisohtlikud. Edasi kõndisime miinitehasesse, siis puhkasime Põlendikukivi juures, sõime mustikaid ja leiba. Pärast läksime vaatama miinikestasid ja need olid ikka tohutult suured. Läksime mööda vanast puukirikust, mida praegu veel taastatakse ja kus teenistused toimuvad ühel korral aastas. Pärast peatusime küüni juures, kus korraldatakse muusikafestivale. Saarel on naturaliseerinud kukeharjad,  heinamaal kasvavad lisaks tuntumatele liikidele soolikarohi, koirohi, käokannus. Käisime ka sõjaväepatareis, millest polnud eriti midagi järel. Giid rääkis, et põhja pool on paremini säilinud asjad ja hooned. Miinitehasesse ja –ladude piirkonda sai omal ajal sisse ainult erilubadega, ümberringi olid traataiad kus jooksid koerad. Lõpuks jõudsime saluuni „Rähnipesa“, kus sõime suppi. Osadel õpilastest olid jalad väga väsinud ja jalanõud hõõrusid, sest ei olnud ette teada, et nii palju peab kõndima. Peale sööki toimus viktoriin, mille võitis 3. võistkond. „Habel“ oli kaasas nelja-aastane poeg Joosep, kes tegi terve matka kaasa ja hakkas nutma kui me lahkusime. Rähnipesast viis rong meid sadamasse, kus teisi oodates sai merekive korjata ja  millimallikaid vaadelda. Tagasi mandrile sõites nägime merel palju kruiisilaevu ja purjekaid ning saime olla laeva ninas, kus kõigutas õudselt. Õhtuks olid kõik enam-vähem väsinud, aga üldiselt oli lahe reis. Mõni õpilastest arvas, et oli igav, aga teise arvates läheks sinna uuesti koos oma perega.


Õpilaste kirjutistest tegi kokkuvõtte Tiina Lohur. Ekskursioonide läbiviimist rahastas Keskkonnainvesteeringute Keskus.


Reisilaev "Monica" blogis ilmus kirjutis meie reisist Naissaarele. Head lugemist!

........................................................................................................................................................................................................................

T. O. R. E. suvekool

Kolmandat aastat oli Imavere lastel võimalus osaleda T.O.R.E. suvekoolis.

Liilia muljed:  laager toimus sel aastal  Remnikul ja see oli põnev. Meid jagati võistkondadesse ja käisime võistkondade kaupa töötubades, mis olid kõik väga huvitavad. Õhtuti toimusid stiilipeod:  esimesel õhtul oli nimeks "Eesti", siis panime selga rahvariided ja teine õhtu oli "Maalilma eri "kus siis oli iga pesale antud oma riik ja selle riigi järgi pidi riietuma.  Toimusid ka olümpiamängud,  kus oli mitu ala ja igal alal selgitati võitja. Viimase päeval oli autasustamine ja kojusõit. Mina läheks järgmisel aastal ka!

Lisaks Liiliale osalesid suvekoolis Karmen Goldin, Janar Järmut ja Madis Mairold Lepik.  Küllap see kogutud  „toredus“ aitab alanud kooliaastal kaasa parema koolirahu hoidmisele.  Aitäh Karmeni emale, kes oli abiks laste suvekooli viimisel ja Imavere Vallavalitsusele, kes tasus laagrikulud.

*T.O.R.E – tugiõpilaste oma ring Eestis


Tiina Lohur, T.O.R.E juhendaja